Natuke pilte

 

HTML

HTML (ingliskeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel') on keel, milles märgendatakse veebilehti HTML on SGML-i rakendus. HTML-dokumentide (failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest.

HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus.

Skype

Skype [skaip] on IP-kõnedel põhinev internetitelefoni partnervõrk, mille idee autoriteks olid Niklas Zennström ja Janus Friis.

Skype'i kasutajad saavad üksteisega tasuta rääkida. Skype'i klientidevahelised ühendused on krüpteeritud.

Skype'il on ka tasuline teenus, mis võimaldab kasutajatel helistada tavatelefonidele (SkypeOut) ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt (SkypeIn) ja kõneposti. Samuti saab saata SMS-e ning pidada videokõnesid.

Mõned tootjad on valmistanud ka Skype'i telefone, millega saab Skype'i kasutajatega suhelda WiFi levialas.

Video vistutamisest.

See on üks video vistutamisest.

Vistutamine

Lisaks lihtsalt teksti kirjutamisele on blogisse võimalik lisada ka pilte, videosid, helifaile ja muid multimeediarakendusi, mida blogi lugejad saavad siis vaadata, kuulata ja käivitada otse blogileheküljelt.
Sellist multimeediarakenduste lisamist nimetatakse vistutamiseks.
Vistutamiseks tuleb meediarakenduse keskkonnast kopeerida rakenduse (video, puzzle vms) embed kood. Kood algab < märgiga ja lõpeb > … kogu see < ja > vahele jäänud osa tuleb selekteerida ning kopeerida. Edasi tuleb valida selles keskkonnas, kuhu soovime rakendust lisada lülitada esmalt sisse HTML koodivaade ning siis see kood sinna koodivaatesse kopeerida.

Mis on spämm?

Spämm ehk rämpspost (spam, junk mail) on kasutajale e-postiga saadetud soovimatu sisuga, tavaliselt kommertsreklaami sisaldav kiri, millest meilikonto omanikult pole selle saamiseks nõusolekut küsitud. Juhul kui kasutaja ise on kunagi oma postkasti aadressi andnud mõnele ettevõttele ja samaaegselt nõustunud tingimustega, et talle võib edaspidi reklaamkirju saata, siis sel juhul ei loeta seda spämmiks.
Koopia spämmikirjast saadetakse tavaliselt masspostitusena väga erinevatele, paljudele ja juhuslikult valitud inimestele Spämmerid leiavad postkastide aadresse jututubadest, veebilehtedelt, mõne võiduvõimalustega- või sooduspakkumistega teenuste registreerimisel, kui kasutaja ise sisestab oma postkasti aadressi jne. Samuti varastatakse inimeste postkasti aadresse nuhkvara ja viiruste abil kasutajate arvutist ja müüakse spämmeritele edasi.
Spämmikirju võivad saata reklaamimüügist vaheltkasu teenivad spämmerid kui ka suured ja hea mainega ettevõtted, kuna spämmkirjade saatmise kulud e-maili teel on väikesed ning saatmine ise imelihtne. Mõnda toodet või teenust reklaamivad kirjad ei pruugi alati pettust tähendada, kuid enamuses siiski tuleb neisse kahtlevalt suhtuda. Eriti ettevaatlikult tuleb suhtuda sellistesse kirjadesse, kus pakutakse tooteid üliodava hinnaga, lubatakse mingi toote tellimisel tasuta lisatoodet juurde,  pakutakse tuntud firmatooteid naeruväärse hinnaga, lubatakse kiiret rikastumist jne

RSS voog

RSS on lahtikirjutatult Really Simple Syndication, kuigi vahel tõlgendatakse seda ka kui Rich Site Summary, mõlemad on õiged. Tegemist on XML-põhise sisuformaadiga, mis pakub võimalust jagada veebilehe sisu – uudiseid, blogipostitusi ja nii edasi.

Enamik blogisid ja uudistelehekülgi pakuvad RSS-voogu. Sellega liitumine on ülilihtne, sul on vaja vaid RSS-lugejat, millega saad endale vooge tellida. Kui veel mõned aastat tagasi oli selleks vaja endale arvutisse spetsiaalne programm tõmmata, siis praeguseks on enamik RSS-lugejaid veebipõhised.


Populaarseimad neist on Google Reader ja Bloglines, Firefoxi brauseril on näiteks ka juba sisseehitatud RSS-lugeja.

Minu enda tehtud video