Natuke pilte

 

HTML

HTML (ingliskeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel') on keel, milles märgendatakse veebilehti HTML on SGML-i rakendus. HTML-dokumentide (failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest.

HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus.

Skype

Skype [skaip] on IP-kõnedel põhinev internetitelefoni partnervõrk, mille idee autoriteks olid Niklas Zennström ja Janus Friis.

Skype'i kasutajad saavad üksteisega tasuta rääkida. Skype'i klientidevahelised ühendused on krüpteeritud.

Skype'il on ka tasuline teenus, mis võimaldab kasutajatel helistada tavatelefonidele (SkypeOut) ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt (SkypeIn) ja kõneposti. Samuti saab saata SMS-e ning pidada videokõnesid.

Mõned tootjad on valmistanud ka Skype'i telefone, millega saab Skype'i kasutajatega suhelda WiFi levialas.

Video vistutamisest.

See on üks video vistutamisest.

Vistutamine

Lisaks lihtsalt teksti kirjutamisele on blogisse võimalik lisada ka pilte, videosid, helifaile ja muid multimeediarakendusi, mida blogi lugejad saavad siis vaadata, kuulata ja käivitada otse blogileheküljelt.
Sellist multimeediarakenduste lisamist nimetatakse vistutamiseks.
Vistutamiseks tuleb meediarakenduse keskkonnast kopeerida rakenduse (video, puzzle vms) embed kood. Kood algab < märgiga ja lõpeb > … kogu see < ja > vahele jäänud osa tuleb selekteerida ning kopeerida. Edasi tuleb valida selles keskkonnas, kuhu soovime rakendust lisada lülitada esmalt sisse HTML koodivaade ning siis see kood sinna koodivaatesse kopeerida.

Mis on spämm?

Spämm ehk rämpspost (spam, junk mail) on kasutajale e-postiga saadetud soovimatu sisuga, tavaliselt kommertsreklaami sisaldav kiri, millest meilikonto omanikult pole selle saamiseks nõusolekut küsitud. Juhul kui kasutaja ise on kunagi oma postkasti aadressi andnud mõnele ettevõttele ja samaaegselt nõustunud tingimustega, et talle võib edaspidi reklaamkirju saata, siis sel juhul ei loeta seda spämmiks.
Koopia spämmikirjast saadetakse tavaliselt masspostitusena väga erinevatele, paljudele ja juhuslikult valitud inimestele Spämmerid leiavad postkastide aadresse jututubadest, veebilehtedelt, mõne võiduvõimalustega- või sooduspakkumistega teenuste registreerimisel, kui kasutaja ise sisestab oma postkasti aadressi jne. Samuti varastatakse inimeste postkasti aadresse nuhkvara ja viiruste abil kasutajate arvutist ja müüakse spämmeritele edasi.
Spämmikirju võivad saata reklaamimüügist vaheltkasu teenivad spämmerid kui ka suured ja hea mainega ettevõtted, kuna spämmkirjade saatmise kulud e-maili teel on väikesed ning saatmine ise imelihtne. Mõnda toodet või teenust reklaamivad kirjad ei pruugi alati pettust tähendada, kuid enamuses siiski tuleb neisse kahtlevalt suhtuda. Eriti ettevaatlikult tuleb suhtuda sellistesse kirjadesse, kus pakutakse tooteid üliodava hinnaga, lubatakse mingi toote tellimisel tasuta lisatoodet juurde,  pakutakse tuntud firmatooteid naeruväärse hinnaga, lubatakse kiiret rikastumist jne

RSS voog

RSS on lahtikirjutatult Really Simple Syndication, kuigi vahel tõlgendatakse seda ka kui Rich Site Summary, mõlemad on õiged. Tegemist on XML-põhise sisuformaadiga, mis pakub võimalust jagada veebilehe sisu – uudiseid, blogipostitusi ja nii edasi.

Enamik blogisid ja uudistelehekülgi pakuvad RSS-voogu. Sellega liitumine on ülilihtne, sul on vaja vaid RSS-lugejat, millega saad endale vooge tellida. Kui veel mõned aastat tagasi oli selleks vaja endale arvutisse spetsiaalne programm tõmmata, siis praeguseks on enamik RSS-lugejaid veebipõhised.


Populaarseimad neist on Google Reader ja Bloglines, Firefoxi brauseril on näiteks ka juba sisseehitatud RSS-lugeja.

Minu enda tehtud video

Creative commons litsentsid

Creative Commons (CC) on San Franciscos asuv mittetulundusühing mis tegutseb eesmärgiga suurendada vabalt jagatavate ja kasutatavate loometeoste hulka.

Creative Commonsi asutas 2001. aastal Stanfordi ülikooli intellektuaalse omandi professor Lawrence Less, kes lahkus Creative Commonsi juhi kohalt 15. detsembril 2006. Tema järglaseks sai Joi Ito

CC litsentsid

Creative Commonsi avaldatud litsentsid võimaldavad teose autoril osast oma õigusest loobuda, nii et avaldatud teose edasine kasutamine oleks lihtsam. Teose autor ei pruugi loobuda õigusest nõuda, et viidatakse autorile, teost jagatakse samadel tingimustel, teost kasutakse mitteärilisel eesmärgil või et teose alusel ei looda tuletatud teoseid. Neid nelja õigust kombineerides on koostatud kuus põhilist litsentsi:

Ikoonid	Lühend	Nimetus
	BY	Autorile viitamine
	BY-SA	Autorile viitamine, jagamine samadel tingimustel
	BY-ND	Autorile viitamine, tuletatud teoste keeld
	BY-NC	Autorile viitamine, mitteäriline eesmärk
	BY-NC-SA	Autorile viitamine, mitteäriline eesmärk, jagamine samadel tingimustel
	BY-NC-ND	Autorile viitamine, mitteäriline eesmärk, tuletatud teoste keeld

See video räägib google chromest

 

E-riik ja E-teenused

Riigiportaal www.eesti.ee on mõeldud kodanikele, ettevõtjatele, ametnikkudele. See annab riigiportaali kasutajale varasemast parema võimaluse leida endale vajalik informatsioon. E-hääletada saab iga Eesti Vabariigi kodanik, kes omab kehtivate sertifikaartidega ID-kaarti ja teab oma ID-kaardi PIN koode ning on vanem, kui 18 aastane.Digitaalallkirja andmiseks kasutatakse PIN2-koodi ja allkirjastamissertikaarti.ID-kaardi PIN koodide vahetamiseks kasutatakse ID-kaardi utiliiti.

Mõned pildid.

Google docs

Google Docs on põhimõtteliselt täiesti tavaline kontoritarkvarapakett, nagu seda on Microsoft Office või ka näiteks OpenOffice. Kuigi Docs sisaldab vaid hädavajalikke võimalusi dokumendi loomiseks ja muutmiseks, on tema suurimaks plussiks Internetis asumine.

Google Docs

Docs'i kasutamiseks on vaja Google kasutajakontot. See ei tähenda tingimata, et peaksid endale ka Gmaili e-posti teenuse looma. See on asjalik lisa, ent võimalik on registreerida ka vaid Docs'i kasutajaks.

Google Docs on tasuta teenus, mis töötab sinu internetibrauseris. Seega ei nõuagi töö dokumentidega midagi muud, kui vaid internetiühendusega seadet. Docs toimib muide pea kõigis seadmetes, millel on olemas Interneti kasutamiseks mõeldud brauser.

Dokumentide jagamine

See toobki meid Google Docs'i kõige lahedama lisa juurde: dokumente saab teistega jagada, otsustades sealjuures, kas teine saab dokumenti ainult lugeda või sinna ka muutusi teha. Alati on võimalik saata dokument koos e-kirja manusena.

Lisaks on sul võimalik seada oma dokumendi avalikustamistaset:

• Need võivad olla igaühele lugemiseks kättesaadavad
• Olla nähtavad vaid inimestele, kellel on dokumendi link
• Ainult sinu poolt valitud inimestel on õigus dokumenti näha (kaaslugejal peab olema Google konto)

Internetiturvalisus

Mõned seletused internetiturvalisuse kohta:
1.soovimatu elektronsõnum - skänn
2.internetis olevate failides alvestamine oma arvutisse - allalaadimine
3.ülemaailmne arvuteid ühendav võrk - internett
4.emotsioone väljendav märk - emotikon
5. elektrooniline saadetis, mis lähetatakse ühelt aadressilt teisele - elektronkiri.
6.ohtlik programm, mis levitab end ise ja kutsub esile soovimatuid sündmusi - viirus
7.programm, mille abil saab Internetis ringi liikuda - brauser
8.isik, kes murrab luba küsimata sisse münda süsteemi - häkker
9. salajane sõna, mida kasutatakse sisselogimisel - salasõna
10.internetis käitumise reeglid - netikett
11.e-mailile lisatud fail - manus
12.internetis toimuv tahtlik ja korduv teist inimest kahjustav käitumine - küberkiusamine

Video.

Tegime üks tund ka ise video, aga kahjuks seda ei lase siia üles panna.

Traditsioonilised ja elektroonilised infoallikad.

Traditsioonilised ja elektroonilised infoallikad

Informatsioon jaguneb: teaduslikuks- ja mitteteaduslikuks informatsiooniks.

Teaduslik informatsioon, mis peegeldab tõeselt looduse, ühiskonna ja mõtlemise seaduspärasusi. Tõesuse astet on võimalik kontrollida. Informatsioon edastatakse materiaalsel kandjal- andmebaasid, infoväljaanded jne.

Mitteteaduslik informatsioon, mida saadakse suhtlemisel teiste inimestega, samuti massiteabevahenditest.Tõestuse aste pole alati kontrollitav.

Mõned mõisted ka:

Raamat - raamat on trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud mitteperioodiline omaette trükis vähemalt 46 leheküljega.

Ajakiri - on perioodikavaväljaanne, mis ilmub regulaarselt ühesuguses kujunduses ja formaadis numbritena.

Patent - on dokument, tõendab autorsust, prioriteeti ja patendi omaniku ainuõigust leiutisele.

Raamatukodu kataloog - on raamatukogus leiduvaid ja muid teavikuid peegeldav standardsel või trükise kujul olev informatsioon või andmebaas st elektroonkataloog.

Andmebaas - on süstemaatiliselt või metroodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu.

Vaatasime filmi.

Vaatasime facebookist filmi üks tund, mille nimi on The Social Network. Siin on selle filmi treiler:

Esimene teema informaatikas.Netikett ehk võrgu etikett.

Esimene teema informaatikas oli Netikett ehk võrgu etikett. Kirjutan sellest lähemalt nüüd.

Igas ühiskonnas on omad käitumisreeglid-etikett. Netiühiskond on (net citizens, netizens)kasvab järjest ja selleski on oma reeglistik-netikett.

Nii nagu tavaühiskonnaski, on käibel nii kirjutatud kui ka kirjutamata seadused, etikett. Üldiselt aktsepteeritav käitumisreeglistik on ka internetis - võrguetikett ehk netikett, mis on kooskõlas hea käitumise tavadega, kuid kus käsitletakse ka internetipetsiifilist käitumist.

Suur osa netisuhtlusest toimub anonüümselt, sest paljud süsteemid lubavad sinu pärisnime varjata ja esineda suvalise hüüdnime (või sihilikult vale nime)  all.

Netiektt on tulnud sõnade "net" ja "etikett" ühendamisel, originaalis on see "netiquette" ning pärineb juba interneti algusaegadest.

Kõik algab üldiselt käitumisreeglitest, mis on väga hästi sõnastatud arvutkasutaja 10 käsuna. Eesti keelde ümberpanduna on nad järgmised:

1.Sina ei tohi kasutada arvutit teise inimese haavamiseks.

2.Sa ei tohi ennast vahele segada teise inimese arvutitöösse.

3.Sa ei tohi ringi nuuskida teise inimese failides.

4.Sa ei tohi arvutit kasutada varastamiseks.

5.Sa ei tohi arvutit kasutada vale tõendusmaterjali loomiseks.

6.Sa ei tohi kopeerida tarkvara, mille eest sa pole maksnud.

7.Sa ei tohi kasutada inimeste arvutiressursse ilma vastava loata.

8.Sa ei tohi omastada teise inimese intellektuaalset vara.

9.Sa pead mõtlema omakirjutatud programmi sotsiaalsetele tagajärgedele.

10.Sa pead kasutama arvutit viisil, mis näitab austust ja lugupidamist teiste vastu.

Arvan, et kõik kes seda lugesid, said nüüd sellest teemast kasvõi natukenegi teada.